{"id":72271,"date":"2025-12-17T18:04:30","date_gmt":"2025-12-17T16:04:30","guid":{"rendered":"https:\/\/kad-esh.org\/?p=72271"},"modified":"2025-12-17T18:37:13","modified_gmt":"2025-12-17T16:37:13","slug":"tootemi-sambad-joulukuused-ja-obeliskid-2-osa","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/kad-esh.org\/et\/tootemi-sambad-joulukuused-ja-obeliskid-2-osa\/","title":{"rendered":"Tootemi sambad, j\u00f5ulukuused ja obeliskid 2. osa"},"content":{"rendered":"

\"Totem
\nToora portsjon MIKETZ – Beresheet (1. Moosese) 41:1-44:17 Haftara: Sakarja 2:14-4:7<\/strong><\/span><\/p>\n

\u201c\u00c4ra istuta enesele Ashera tulpa (<\/em>ee viljakustulpa), ei \u00fchtki puud JHVH, oma Jumala altari k\u00f5rvale, mille sa enesele teed! Ja \u00e4ra p\u00fcstita enesele sammast, mida JHVH, su Jumal vihkab! <\/em>5. Moosese 16:21-22<\/p><\/blockquote>\n

Shabbat shalom,<\/strong><\/h4>\n

Ashera tulp (eesti keelde t\u00f5lgitud kui viljakustulp) on p\u00fcha puu v\u00f5i puidust tulp, mis seisis kaananlaste religioossete paikade l\u00e4hedal, et austada Ugariti emajumalannat Asherat, El-i abikaasat. Tootem on algeliste usundite juures austatav loom (tootemloom), taim v\u00f5i ese.<\/p>\n

J\u00f5ulupuu traditsiooni p\u00e4ritolu<\/strong><\/h4>\n

Saksamaa alustas j\u00f5ulupuu traditsiooni 16. sajandil, kui kristlased t\u00f5id oma kodudesse igihaljaid puid, panid need p\u00fcsti ja kaunistasid. M\u00f5ned ehitasid puidust j\u00f5ulup\u00fcramiide ja kaunistasid neid igihaljaste oksade ja k\u00fc\u00fcnaldega. On levinud arvamus, et 16. sajandi protestantlik reformormaator Martin Luther oli \u00fcks esimesi, kes kinnitas j\u00f5ulupuu k\u00fclge s\u00fc\u00fcdatud k\u00fc\u00fcnlad. \u00dchel talve\u00f5htul oma kodu poole k\u00f5ndides oli ta h\u00e4mmeldunud igihaljaste puude vahel s\u00e4tendavata t\u00e4htede s\u00e4rast. Selle pildi taastamiseks p\u00fcstitas ta elutuppa puu ja pani selle okste k\u00fclge s\u00fc\u00fcdatud k\u00fc\u00fcnlad. History.com<\/p>\n

\"Totem<\/p>\n

Kas see meeldib JHVH\u2019le?<\/strong><\/h4>\n

\u201cKuulge s\u00f5na, mida JHVH r\u00e4\u00e4gib teie kohta, Iisraeli sugu! N\u00f5nda \u00fctleb JHVH: \u00e4rge \u00f5ppige paganate viisi ja \u00e4rge kartke taeva m\u00e4rke, sest paganad kardavad neid!\u201d <\/em>Jeremija 10:1-2<\/p>\n

\u201cKuid rahvaste kombed on t\u00fchisus! Sest puu on raiutud metsast, puusepa k\u00e4tet\u00f6\u00f6, kirvega tehtud! Seda ilustatakse h\u00f5beda ja kullaga, kinnitatakse naelte ja haamritega, et see ei k\u00f5iguks! Kurgip\u00f5llu linnupeletiste sarnased on aga need, ja nad ei r\u00e4\u00e4gi; neid peab kandma, sest nad ei k\u00f5nni! \u00c4rge neid kartke, sest nad ei tee kurja, aga nad ei saa teha ka head!\u201d <\/em>Jeremija 10:3-5<\/p>\n

J\u00f5ulupuude ajalugu ulatub tagasi iidsesse Egiptusesse ja Rooma, kus igihaljaid puid kasutati s\u00fcmbolina, ning l\u00e4heb edasi Saksamaa tradistsiooniga k\u00fc\u00fcnaldega valgustatud j\u00f5ulupuust, mis omakorda toodi Ameerikasse 1800. Aastatel. (History.com)<\/p>\n

\u201c\u00dckski ei ole sinu sarnane, JHVH! Sina oled suur, ja suur on su nimi v\u00f5imsuse poolest! Kes ei peaks sind kartma, rahvaste kuningas? T\u00f5esti, seda sa v\u00e4\u00e4rid! Sest k\u00f5igi rahvaste tarkade hulgas ja k\u00f5igis nende kuningriikides ei ole sinu sarnast! \u00dcheskoos on nad rumalad ja narrid! Ebajumalate \u00f5petus! See on puu, \u00f5hukeseks taotud h\u00f5be, toodud Tarsisest, ja Uufa kuld, puusepa ja kullassepa k\u00e4tet\u00f6\u00f6! Nende riided on lillad ja purpurpunased, k\u00f5ik meistrite t\u00f6\u00f6! Aga JHVH on t\u00f5eline Jumal, ta on elav Jumal ja igavene kuningas! Tema vihast v\u00e4riseb maa ja tema sajatust ei suuda rahvad taluda! \u00d6elge neile n\u00f5nda: jumalad, kes ei ole teinud taevaid ja maad, need kaovad maa pealt ja taeva alt! Tema on oma rammuga teinud maa, tarkusega rajanud maailma ja m\u00f5istusega laotanud taevad!\u201d <\/em>Jeremija 10:6-12<\/p>\n

\"Totem<\/p>\n

Juba ammu enne kristluse tulekut olid talvel inimestele erilise t\u00e4hendusega taimed ja puud, mis j\u00e4id aastaringselt roheliseks. Nii nagu t\u00e4nap\u00e4eval kaunistavad inimesed p\u00fchade ajal oma kodu m\u00e4nni- ja kuusepuudega, riputasid muistsed rahvad oma uste ja akende kohale igihaljaid oksi. Paljudes riikides usuti, et igihaljad puud hoiavad eemale n\u00f5iad, kummitused, kurjad vaimud ja haigused.<\/p>\n

P\u00f5hjapoolkeral langeb aasta l\u00fchim p\u00e4ev ja pikim \u00f6\u00f6 21. v\u00f5i 22. detsembrile ning seda nimetatakse talviseks p\u00f6\u00f6rip\u00e4evaks. Paljud iidsed inimesed uskusid, et p\u00e4ike on jumal ja talv saabus igal aastal, sest p\u00e4ikesejumal oli haigeks ja n\u00f5rgaks j\u00e4\u00e4nud. Nad t\u00e4histasid p\u00f6\u00f6rip\u00e4eva, sest see t\u00e4hendas, et l\u00f5puks hakkab p\u00e4ikesejumal terveks saama. Igihaljad oksad meenutasid neile k\u00f5iki rohelisi taimi, mis p\u00e4ikesejumala tugevaks saades uuesti \u00fcles kasvavad ja suvi tuleb taas.<\/p>\n

Muistsed egiptlased kummardasid jumalat nimega Ra, kellel oli kulli pea ja kes kandis l\u00f5\u00f5skavat p\u00e4ikeseketast oma kroonil. P\u00f6\u00f6rip\u00e4eval, kui Ra hakkas oma haigusest toibuma, t\u00e4itsid egiptlased oma kodud roheliste puude ja puulehtedega, mis s\u00fcmboliseerisid nende jaoks elu v\u00f5itu surma \u00fcle.<\/p>\n

Muistsed roomlased t\u00e4histasid p\u00f6\u00f6rip\u00e4eva pidustusega, mida nimetati viljakuse jumala Saturni auks Saturnaaliaks. Roomlased teadsid, et p\u00f6\u00f6rip\u00e4ev t\u00e4hendab seda, et peagi on muutuvad viljapuud roheliseks ja kannavad vilja. Selle s\u00fcndmuse t\u00e4histamiseks kaunistasid nad oma kodu ja templeid igihaljaste okstega.<\/p>\n

P\u00f5hja-Euroopas kaunistasid m\u00fcstilised druiidid, iidsete keltide preestrid, ka oma templeid igihaljaste okstega igavese elu s\u00fcmbolina. Skandinaavia viikingid uskusid, et igihaljad taimed on p\u00e4ikesejumala Balderi erilised taimed. History.com<\/p>\n

\u201cKuid rahvaste kombed on t\u00fchisus! Sest puu on raiutud metsast, puusepa k\u00e4tet\u00f6\u00f6, kirvega tehtud! Seda ilustatakse h\u00f5beda ja kullaga, kinnitatakse naelte ja haamritega, et see ei k\u00f5iguks! Kurgip\u00f5llu linnupeletiste sarnased on aga need, ja nad ei r\u00e4\u00e4gi; neid peab kandma, sest nad ei k\u00f5nni! \u00c4rge neid kartke, sest nad ei tee kurja, aga nad ei saa teha ka head!\u201d <\/em>Jeremija 10:3-5<\/p>\n

\"Totem<\/p>\n

Kes t\u00f5i j\u00f5ulupuud Ameerikasse?<\/strong><\/h4>\n

Enamik 19. sajandi ameeriklasi pidas j\u00f5ulukuuske v\u00f5i j\u00f5ulupuud veidruseks. Esimakordselt on mainitud \u00fchest j\u00f5ulupuu \u00fclespanekust 1830ndatel Pennsylvania saksa asunike poolt, kuigi puud olid paljudes saksa kodudes traditsiooniks olnud palju varem. Pennsylvania saksa asulates oli igihaljaid puid \u00fcles pandud juba 1747. aastal. Kuid veel 1840. aastatel peeti j\u00f5ulupuud paganlikuks s\u00fcmboliks ja enamik ameeriklasi ei v\u00f5tnud neid vastu.<\/p>\n

Pole \u00fcllatav, et nagu paljud teisedki j\u00f5ulukombed, v\u00f5eti j\u00f5ulupuu traditsioon Ameerikas suhteliselt hilja omaks. Uus-Inglismaa puritaanidele olid j\u00f5ulud p\u00fchad. Palver\u00e4ndurite kuberner William Bradford p\u00fc\u00fcdis k\u00f5igiti k\u00f5rvaldada seda \u201epaganlikku jumalap\u00f5lgust\u201d karistades igasugust kergemeelset suhtumist. V\u00f5imukas Oliver Cromwell jutlustas j\u00f5ululaulude, kaunistatud puude ja mis tahes r\u00f5\u00f5msa v\u00e4ljenduse vastu, mis tema arvates r\u00fcvetas \u201eseda p\u00fcha s\u00fcndmust\u201d. Aastal 1659 v\u00f5ttis Massachusettsi \u00fcldkohus vastu seaduse, millega 25. detsembri t\u00e4histamine (va jumalateenistus) oli karistatav ja inimesi trahviti kaunistuste \u00fclesriputamise eest. Need karmid meetmed j\u00e4tkusid kuni 19. sajandini, mil saksa ja iiri immigrantide sissevool \u00f5\u00f5nestas puritaanide p\u00e4randit.<\/p>\n

1846. aastal kujutati populaarseid kuningliku perekonna liikmed – kuninganna Victoria\u2019t ja tema Saksa printsi Albert, ajalehes Illustrated London News<\/em> pildil koos lastega j\u00f5ulupuu \u00fcmber. Erinevalt eelmisest kuninglikust perekonnast oli Victoria oma alamate seas v\u00e4ga populaarne ja iga vastu v\u00f5etud seadus sai kohe moodsaks mitte ainult Suurbritannias, vaid ka moeteadliku East Coast American Society<\/em> juures. J\u00f5ulupuude aeg oli k\u00e4tte j\u00f5udnud.<\/p>\n

1890ndateks oli j\u00f5ulupuu ja j\u00f5uluehete populaarsus USA-s t\u00f5usuteel. Kui eurooplased eelistasid umbes meetriseid v\u00e4iksemaid j\u00f5ulukuuski, siis ameeriklastele meeldisid j\u00f5ulupuud, mis ulatusid maast laeni.<\/p>\n

20. sajandi alguses kaunistasid ameeriklased oma j\u00f5ulukuuski peamiselt isetehtud ehetega, samal ajal kui Saksa-Ameerika ususektid kasutasid j\u00e4tkuvalt \u00f5unu, p\u00e4hkleid ja martsipanik\u00fcpsiseid. Elekter t\u00f5i endaga kaasa j\u00f5ulutuled, v\u00f5imaldades j\u00f5ulupuudel \u00f6\u00f6p\u00e4evaringselt helendada. Sellega hakkasid j\u00f5ulukuused ilmuma linnav\u00e4ljakutele ja nende p\u00fcsti panemine kodudes sai Ameerikas traditsiooniks. (History.com)<\/p>\n

T\u00e4nap\u00e4eval on j\u00f5ulupuust saanud j\u00f5uluaja kohustuslik dekoratsioon paljudes mittekristlikes kultuurides, nagu Jaapan ja Hiina. Kuna see on paganlik traditsioon, v\u00f5tavad paganlikud kultuurid selle hea meelega omaks, kuid see ei ava ust evangeeliumile ega juudi Messia ja Jumala s\u00f5na vastuv\u00f5tmiseks.<\/p>\n

\"Totem<\/p>\n

Mida peaksime siis endalt k\u00fcsima?<\/strong><\/h4>\n
    \n
  1. K\u00fcsimus on selles, kas Jeshua t\u00e4histaks j\u00f5ule, mis on muudetud versioon p\u00e4ikesejumala kummardamisest Saturnaalia ajal? Kas juudi Messias s\u00fcndis selle paganliku pidustuse ajal?<\/li>\n
  2. Kas Jeshua karistaks j\u00f5ulupuude p\u00fcstitamist, mis on paganlik p\u00e4ikesekummardamise komme, kuna tema Isa \u2013 JHVH on seda keelanud teha Jeremija 10. peat\u00fckis?<\/li>\n
  3. Kas j\u00f5ulupidustused elavad \u00fcle JHVH (Jumala) viha ja neid peetakse j\u00e4tkuvalt Messia tuhandeaastase valitsemise ajal, kui ta Jeruusalemma naaseb? (Jesaja 66:16-17, 23; Sakarja 14:16-17)<\/li>\n
  4. Kas j\u00f5ulud on piibellik p\u00fcha v\u00f5i paganlike kommetega religioosne pidup\u00e4ev?<\/li>\n
  5. Kas taevasele Isale meeldib, et me j\u00e4tkame piibellike p\u00fchade asendamist paganlikust maailmast laenatud riitustega?<\/li>\n
  6. Kas toredad perekondlikud m\u00e4lestused minevikust ja emotsionaalne kiindumus \u00f5igustavad seda, et j\u00e4tkame paganlikke laenatud kommete pidamist, mis varjavad Messia juudi identiteeti ja on segu t\u00f5elise Jumala \u00fclistamisest ja ebajumalateenistusest?<\/li>\n
  7. Kas Iisraeli Jumal on j\u00f5uluvana \u2013 Santa Claus, kes jagab j\u00f5ulukinke v\u00f5i on j\u00f5uluvana hoopis iidsete p\u00f5hjamaade jumaluste, nagu Thor ja Tammuz kehastus?<\/li>\n
  8. Hanukka, mida Jeshua pidas vastavalt Johannese 10. peat\u00fckis kirjapandule, on JHVH templi taasp\u00fchitsemise p\u00fcha, mis t\u00e4histab templi puhastamist igasugusest paganlikust m\u00f5just ja ebajumalateenimisest. Kas v\u00f5ib olla, et JHVH soovib, et teeksime piibelliku Hanukka Messia pruudi taasp\u00fchitsemise p\u00fchaks, k\u00f5igi Jeshua pruudi p\u00e4ritud paganlike riituste ja traditsioonide asemel?<\/li>\n<\/ol>\n

    Usun, et seni, kuni vahetame heebrea P\u00fchakirja jumalateenistuse paganlikku p\u00e4ritolu ja \u00fcksnes emotsioone tekitava ebajumalateenistusega, siis vahetame Looja Jumala p\u00fchaduse, t\u00f5e ja au inimeste tehtud ebajumalateenistuse vastu. See kompromiss on v\u00e4ga kulukas. See m\u00f5jutab ebasoodsalt Jeshua pruudi puhtust, meelevalda ja au.<\/p>\n

    Sinu Iisraeli s\u00f5brad ja mentorid<\/p>\n

    Peapiiskop Dominiquae ja rabi Baruch Bierman<\/strong><\/p>\n

    \u201cSiioni p\u00e4rast ma ei vaiki.\u201d<\/em> Jesaja 62:1<\/p>\n

    \"Archbishop<\/p>\n

    Vaata: UNIFY P\u00f5hjamaade konverents \u2013 Uuesti uuesti-s\u00fcndinud<\/strong><\/h4>\n